tööga on lihtsam kui kooliga
koolist saab poppi teha, töölt mitte
tähtaegu saab edasi lükata
mida vanemaks saan, seda enam tundub see mõtetu
ega tulevikus rohkem aega pole
kuid lootus ja viimseni äraplaneeritud kalender lubab muud
samas tean, et see ei tööta kunagi
see on sama jabur, kui ükspäev jätsin arvuti töö juurde
koju tulles teadsin küll, et sõpra pole
aga aju ei suuda nii jubedat infot vastu võtta
ja ikka tekib mõte, et ok, arvutit ei ole
ja ma ei saa paari asja teha
aga samas saan ju vaadata paar telefoni nr ja siis need paar asja teha ära kasutades kõnetraati
ja muidugi tahan ma neid numbreid vaadata arvutist
ahhhh lootusetu
kui elektrit pole, siis pole muud teha kui telekat vaadata
loogiline, kas pole
