oli päev, tavaline päev
käis uksekell, ja pere oli kohal. peaaegu. lil jäi koju koos turrega.
väga vaffa.muidugi mitte see, et lil koju jäi.
meil on ikka nii, kui kokku saame, siis räägime palju kassidest, minevikust,meist endist ja roppustest. ema arvab kindlasti, et see viimane lause siin pole sobiv. vot ei tea, äkki on.? teegin neile süüa. mõnus on teistele kokata ja hea tunne kui maitseb. liivia läheb reede raplasse hüppama. ma tahaks ise ka minna, aga millegi pärast on ikka sada ja sada põhjust miks mitte minna. aga liv läheb ja hüppab. äkki ma olen liiga vana ja kaalutlev. ei, ma arvan et asi on ikka inimeses endas. ema tahtis ka hüpata nooruses, aga ei hüpanud. ise tahaks ikka ära teha. praegu hoian livile pöialt. miki manki on ka suureks ja meheks saand. enda kasvamist ei pane tähele, teiste omi küll. pole hullu, kui kasv täis, siis hakatakse ainult laienemist ja kortsumist tähele pandama. ema on muutumatu. ema. naerev ema. lollitav ema. muretsev ema. geene edasi andev ema. armas ema.
väga tore aeg on koos perega.
loodan et lil tuleb ka mulle külla
igatahes ootan
musssss
No comments:
Post a Comment