ajame asja kurjaks

ma sain füsioloogia eksmi ausa E. ma olen uhke enda üle. see on juba saavutus. eriti aines, millest ma mitte midagi ei tea. vaatasin oma ülikooli saavutusi, päris tore kompott on A-dest ja E-dest. erialaselt on A naine. muud ained, kus pole aega olnud käia või lihtsalt ei huvita (nagu füsioloogia), on ikka alla A. kokku tuleb ilus kolm koma midagi. cum laude ma kindlasti ei lõpeta, aga ega ma ei põe kaa. aga lubasin endale, et bakat ma enam lähema 10 aasta jooksul tegema ei lähe. ikka tüütab ära küll. lõpuks. haridustee on juba pikk ka. peale keskkooli tuli 2 aastat kokakooli, kust oleks kehalise kasvatuse pärast välja visatud. klassijuhataja rääkis mulle kogu aja, kuidas ma olen totaalselt vales koolis. mingu ma parem kunstikooli. kokaks ma niikuinii ei saa. ometi olin peale lõpetamist üks väheseid, kes peale kooli kokana töötas. tore aeg oli. ime, et lollustest ellu jäin. peale lõpetamist jätkasin õpinguid kõrgemas kunstikoolis. 5 aastat. uhhhhh ime, et ellu jäin. lahedad inimesed, lahedalt palju jooki ja kunsti, mida pidi enda seest välja kiskuma Feenoksi abiga. mitu korda tahtsin pooleli jätta, aga õnneks lõpetasin. ja mitte üldse halvasti. peale kunsti mõtlesin, et õpin fotograafiat. tallinna polütehnikumis. uhhhh pool aastat pidasin vastu. ei taha kellelegi liiga teha, aga peale esimest semestrit, täitsa mõttetu ajaraiskamine. hea, et tulema sain. teadmisi sai ka muidugi. imestan, et mind sisse võeti. läksin katsetele siis, kui vestluse viimane ring oli. täis ülbust ja pohhuismi ja kunsti. see vist võluski. Seinaga otsustasime, et ma siis lähen. me pidime omavahel arutama, kumb seda ala õppima hakkab. ahhahahahaaaaa. ja vat siis tuli esimene paus. 1,5a. ja nüüd ma ole tallinna ülikoolis ja õpin kunstiteraapiat. uhhhhhh katsun ikka ära lõpetada. aga igasugu jura pähetuupimisest on küll nii kõrini kui vähegi saab. nagu näiteks füsioloogia:D:D:D:D. ma loodan, et edaspidi keskendun magistritele:D:D ja tegelt see on ju mu elu algus alles. mõtlemisvõimega elu algus