7x7 saab arvata siin!!!!!!
kellel on omme spaania keele eksam???
ja kes ei taha sinna minna eriti???
õppima peaks ju, mitte netis olema
aga mul siin 4 päeva ei olnud netti ja nüüd on vaimustus peal
ja tänu onuardile, kes nalja tegi, mängin ka spiderit iga päev
oehhhhh
Monday, January 14, 2008
espera
barcelonas sadas vihma. ilm oli soe. niiske. ja mõnus. vanad head tuttavad kohad. bussijaama leidmine oli kerge. isegi pileti ostmine oli kerge ja oma raskest kotist sain ka lahti. pelae pikka vestlust ja seebitamist oli ta nõus pugema kitsukese kappi. lubas mind oodata, seda ta ka õnneks tegi. ise suundusin rõõmsalt sagrada familia poole. majaga pole võimalik eksida. maja tundub solvav olevat selle ehitise-kiriku kohta. oma objektiiviga osutus kiriku pildistamine võimatuks. ainult kunstipärased pildid. hehehheheh. käisin sees ka. väljast on võimsam. sees käib üks igavene töö. käisin tornides ka. see oli hirmus. kardan ikka paaniliselt kõrgust. muud võib olla polekski olnud, aga kitsas oli ja palju raffast. trügimine ja kõik tahavad ju kõige paremaid pilte teha. oehh. tagatipuks ehmatas mind üks töömees allatulles surnuks. kuradi ilus oli ikka.
llegada vol 1
küll see reisimine on vaffa
järelemõeldes ei tea ma ühtegi mugavat lennujaama
kõikides on kivipõrandad, nats turris töötajad, palju sagimist, punaste silmadega reisijad, kahtlustavad korravalvurid, vahelduv soojus
peale läpaka soetamist olen mõnes mõttes muutunud nõudlikumaks
ei asjad on teises tähtsuse järjekorras
kõige tähtsam on oma tagumik maha toetada pistikule võimalikult lähedale
ja alles siis tuleb enda mugavus
ja mis arvutis tehakse
eeldades et nett maksab korralikku pappi
SPIDER SOLITAR
jeeeeeee
olen 2h juba mänginud
huuuuu
jookseb kokku küll
ja lohutuseks on aint see
et 7h veel
siis check in
ja homme samal ajal olen ma juba sügavalt hispaanias
jääb vaid loota et päikest ka näitab
mu elu on viimasel ajal seotud igavese istumisega
igal pool aint istun
hirmus
veebruar- mu unistuste kuu
siis hakkavad trennid jälle
lennujaam on kahtlaselt tühi
????????
kas peaks sellest miskit järeldama???
hehehehheeee
küll ommiku järeldadakse
järelemõeldes ei tea ma ühtegi mugavat lennujaama
kõikides on kivipõrandad, nats turris töötajad, palju sagimist, punaste silmadega reisijad, kahtlustavad korravalvurid, vahelduv soojus
peale läpaka soetamist olen mõnes mõttes muutunud nõudlikumaks
ei asjad on teises tähtsuse järjekorras
kõige tähtsam on oma tagumik maha toetada pistikule võimalikult lähedale
ja alles siis tuleb enda mugavus
ja mis arvutis tehakse
eeldades et nett maksab korralikku pappi
SPIDER SOLITAR
jeeeeeee
olen 2h juba mänginud
huuuuu
jookseb kokku küll
ja lohutuseks on aint see
et 7h veel
siis check in
ja homme samal ajal olen ma juba sügavalt hispaanias
jääb vaid loota et päikest ka näitab
mu elu on viimasel ajal seotud igavese istumisega
igal pool aint istun
hirmus
veebruar- mu unistuste kuu
siis hakkavad trennid jälle
lennujaam on kahtlaselt tühi
????????
kas peaks sellest miskit järeldama???
hehehehheeee
küll ommiku järeldadakse
Tuesday, January 8, 2008
kahju
kahju on lahkuda kodumaa pinnalt
ja sõpradest
ja seinast ja tussust
aga varsti jälle
on blogi selline
et pole midagi kirjutada
ehk siis tagasi kodumaal
heheheheheee
ja sõpradest
ja seinast ja tussust
aga varsti jälle
on blogi selline
et pole midagi kirjutada
ehk siis tagasi kodumaal
heheheheheee
väike pidulik kokkuvõte eestis olekust vol 1
Üle pika aja võiks jälle paar rida kirjutada
Nii kui eestisse maandud, jääb blogi kohe unarusse
Nagu siin ei toimukski miskit põnevat
Vahel ikka toimub küll
Järgnevalt kirjeldaksin oma kahte peo kogemust, mis tugevalt mu kooliga seotud
Esimene oli kooli jõulupidu, mis toimus lutsus. Peale pikka ja väsitavat reisi on alati kõige mõtekam minna ja lõõgastuda peol. Õnneks asub luts järgmises tänavavahes. Staari tunne tuli peale, sest kõik karjusid ja tahtsid kallistada. Mainimata võiks ju jätta, et kainet inimest ma seal ei näind. Patseerisime seinaga purjus raffahordide vahel ringi. Sai palju nalja. Vestlused inimestega kestavad tavaliselt kas minut või pool tundi. Keskelt läbi. Sai head eesti õlut mekitud, võib öelda isegi, et joodud.
Millegi pärast arvavad palju, et meie kooli peod on millegi poolest erinevad. Ei ole ju. Tavalised peod. Inimesed on nats teistsugused, aga....see on ju ka kõik. Ja muusika ka vast ja....
Pidudel võtavad aset paljud vaidlused. Üldiselt kipuvad ikka kunsti ja kooli suunas olema. Draamasid ja intriige on ka, aga kakluseid pole. Väga harva. Ja see on üdini positiivne. Selle nimi võiks olla ka jõmluse puudumine.
Teine pidu toimus 31.12.07 tähe tänaval. Päev algas üldse suure kokkamisega. Hunnik mulgikapsaid, hunniku lihaga. Muusas hunnik on väga suhteline mõiste. Kartulid ja veinikaste. Magustoiduks oli karmo toodud kringel. Valmistasin ise ka piparkoogitorti, aga see sai valmis allles järgmisel päeval. Nii et karmo ei saandki seda maitsta. Aga hea üllatus oli see, et karmo kinkis plaadi meile. Eelnevalt rääkisime seinaga eesti muusikast, et mis meeldib ja mis mitte. Ja otsustasime, et vaiko ja orelipoisid on päris head. Saime orelipoiste plaadi. Super tüüp. Mulle meeldib ka selliseid laulukesi laulda, aga ei tule ju selle peale, et võiks neid ka avalikkkusele tutvustada. Siis on kahju, kui keegi teine on seda teind. Palju nalja saab plaadi peal.
Kõht sai täis söödud, paar õlut peale. Ja siis peole. Kui kohale jõudsime, oli pidu juba täies hoos. Sepal ja ardil oli isegi jook otsas. Juba. Ise olime cini dieedil. Igaks juhuks, nagu eestlastel kombeks, sai jooki tagavaraks ka toodud. Ei ole hea, kui jook äkki otsa saab. ja sai kõvasti tantsu vihutud. päris vahetus võeti vastu kauakadunud restoran kasekese katusel. hõlmas suht head vaadet üle karlova.
naastes peopaika, kohtasime teel 2 hiphopi kutti. kallid kursavennad astusid muusikalisesse võistlusesse nendega. kisa oli palju, beat box oli tase. purjus peaga andsin lubaduse ka poiste plaadi osta. õnneks-kahjuks on igasugused nimed peast kui peoga pühitud. pidu kestis meie jaoks kella 4ni. ma arvan. kesse ikka kella vaatas. peod kipuvad lõppema siis, kui jook otsa saab, mitte kui kell kukub.
juhtus nii mõndagi, millest sellest peatükis enam juttu ei tule.....
Nii kui eestisse maandud, jääb blogi kohe unarusse
Nagu siin ei toimukski miskit põnevat
Vahel ikka toimub küll
Järgnevalt kirjeldaksin oma kahte peo kogemust, mis tugevalt mu kooliga seotud
Esimene oli kooli jõulupidu, mis toimus lutsus. Peale pikka ja väsitavat reisi on alati kõige mõtekam minna ja lõõgastuda peol. Õnneks asub luts järgmises tänavavahes. Staari tunne tuli peale, sest kõik karjusid ja tahtsid kallistada. Mainimata võiks ju jätta, et kainet inimest ma seal ei näind. Patseerisime seinaga purjus raffahordide vahel ringi. Sai palju nalja. Vestlused inimestega kestavad tavaliselt kas minut või pool tundi. Keskelt läbi. Sai head eesti õlut mekitud, võib öelda isegi, et joodud.
Millegi pärast arvavad palju, et meie kooli peod on millegi poolest erinevad. Ei ole ju. Tavalised peod. Inimesed on nats teistsugused, aga....see on ju ka kõik. Ja muusika ka vast ja....
Pidudel võtavad aset paljud vaidlused. Üldiselt kipuvad ikka kunsti ja kooli suunas olema. Draamasid ja intriige on ka, aga kakluseid pole. Väga harva. Ja see on üdini positiivne. Selle nimi võiks olla ka jõmluse puudumine.
Teine pidu toimus 31.12.07 tähe tänaval. Päev algas üldse suure kokkamisega. Hunnik mulgikapsaid, hunniku lihaga. Muusas hunnik on väga suhteline mõiste. Kartulid ja veinikaste. Magustoiduks oli karmo toodud kringel. Valmistasin ise ka piparkoogitorti, aga see sai valmis allles järgmisel päeval. Nii et karmo ei saandki seda maitsta. Aga hea üllatus oli see, et karmo kinkis plaadi meile. Eelnevalt rääkisime seinaga eesti muusikast, et mis meeldib ja mis mitte. Ja otsustasime, et vaiko ja orelipoisid on päris head. Saime orelipoiste plaadi. Super tüüp. Mulle meeldib ka selliseid laulukesi laulda, aga ei tule ju selle peale, et võiks neid ka avalikkkusele tutvustada. Siis on kahju, kui keegi teine on seda teind. Palju nalja saab plaadi peal.
Kõht sai täis söödud, paar õlut peale. Ja siis peole. Kui kohale jõudsime, oli pidu juba täies hoos. Sepal ja ardil oli isegi jook otsas. Juba. Ise olime cini dieedil. Igaks juhuks, nagu eestlastel kombeks, sai jooki tagavaraks ka toodud. Ei ole hea, kui jook äkki otsa saab. ja sai kõvasti tantsu vihutud. päris vahetus võeti vastu kauakadunud restoran kasekese katusel. hõlmas suht head vaadet üle karlova.
naastes peopaika, kohtasime teel 2 hiphopi kutti. kallid kursavennad astusid muusikalisesse võistlusesse nendega. kisa oli palju, beat box oli tase. purjus peaga andsin lubaduse ka poiste plaadi osta. õnneks-kahjuks on igasugused nimed peast kui peoga pühitud. pidu kestis meie jaoks kella 4ni. ma arvan. kesse ikka kella vaatas. peod kipuvad lõppema siis, kui jook otsa saab, mitte kui kell kukub.
juhtus nii mõndagi, millest sellest peatükis enam juttu ei tule.....
Tuesday, December 25, 2007
kojujõudmise lõppfaas
...
riia lennujaamast otsustasin ikkagi linna minna, sest kohapeal ei teadnud keegi bussidest midagi. linna minek võttis jõhkralt aega. bussi väljumiseni oli aega 50 mintsa. tipptund. jeeeeee. mingi hetk buss peatus ja bussijuht soovitas viisakalt väljuda. ok ta ei teinud seda eriti viisakalt. lõpp-peatus. kell oli 18.50, väljumiseni aega 10 min. APPIIII ja ma ei tea kus ma olen. riietuse järgi inglise keelt kõnelev tütarlaps suunas mind rongijaama, kuna ta ei teadnud kus bussijaam asub. selline lootusetu tunne tekkis. eks vaene sein sai oma jao telefoni teel kätte. vihane ja üksik ja peaaegu nuttev caac. 10 euri taskus. isegi palju. ekslesin siis rongijaama poole, vahepeal teed küsides muutus pilt selgemaks ja aega jäi aina vähemaks. 4mintsa aega ja ma teadsin kus ma olen, ainuke jama oli selles, et jaama küll nägid, aga tee sinna oli ikka veel pikk. ja siis tegin ma midagi super-hyper. 25 kilo seljas, ma jooksin ülejäänud tee. see oli ränk. ja ma jõudsin bussi peale. peale mind pandi uksed kinni ja minek. uni oli magus...kodus olek ka
riia lennujaamast otsustasin ikkagi linna minna, sest kohapeal ei teadnud keegi bussidest midagi. linna minek võttis jõhkralt aega. bussi väljumiseni oli aega 50 mintsa. tipptund. jeeeeee. mingi hetk buss peatus ja bussijuht soovitas viisakalt väljuda. ok ta ei teinud seda eriti viisakalt. lõpp-peatus. kell oli 18.50, väljumiseni aega 10 min. APPIIII ja ma ei tea kus ma olen. riietuse järgi inglise keelt kõnelev tütarlaps suunas mind rongijaama, kuna ta ei teadnud kus bussijaam asub. selline lootusetu tunne tekkis. eks vaene sein sai oma jao telefoni teel kätte. vihane ja üksik ja peaaegu nuttev caac. 10 euri taskus. isegi palju. ekslesin siis rongijaama poole, vahepeal teed küsides muutus pilt selgemaks ja aega jäi aina vähemaks. 4mintsa aega ja ma teadsin kus ma olen, ainuke jama oli selles, et jaama küll nägid, aga tee sinna oli ikka veel pikk. ja siis tegin ma midagi super-hyper. 25 kilo seljas, ma jooksin ülejäänud tee. see oli ränk. ja ma jõudsin bussi peale. peale mind pandi uksed kinni ja minek. uni oli magus...kodus olek ka
Thursday, December 20, 2007
reisikihk on suur, kas ikka?
Juhe on koos, 2 ööd magamata, 2 päeva istumist. Küll see reisimine on ikka vaffa asi. Istun praegu juba riia lennujaama( 1 mu lemmikutest, peale hahni oma) kohvikus ja kirjutan siis nn blogi. Ei julge muud teha, häbi on solitari mängida ja muudes programmides ei taha marki täis teha. Kelner käib ja piilub vahepeal, et mis ma teen. Irvitas mu purjus peaga joonistatud jänkude üle. Peale seda loobusin peale wordi teiste programmide kasutamisest. Loodan et ta eesti keelest aru ei saa. Muidugi see tüüp tekitas kohe meeldiva tunde. Tulin kohvikusse ja ta küsis, et kas kannan oma kodu kaasas, vihjates elamisele, mida vapralt endaga kaasas vean.:). Tore on kohata meeldivat teenindust. Kardan, et eestis saan teistsuguse vastuvõtu osaliseks. Kellel peale inflatsiooni ja hinnatõuse ikka veel hea tuju on???
Hakkan siis algusest peale. Minu reisikihk ajas mind eile, ehk siis 19.12, hommikul kella 6.30st ülesse. Peale piimakohvi ja apelsini jäin õnnetu näoga oma nn teo kodu vaatama. See ei parandanud mu tuju, et pean neid kotte ainult 2 päeva endaga kaasas vedama. Näiteks saame me kindlasti väga lähedasteks, kui me katsume kõik koos ennast pisikesse tualetti pressida jne. Aga selga tuli need ülekilosid sisaldavad kotid vedada. Reis lennujaama kulges viperusteta. Välja arvatud Spaania viimane kingitus mulle, et mul kahju lahkuda ei oleks, ülimalt sitt ilm. Ehk soe ja niiske kliima. Vihma kallas. Selleks ajaks kui lennujaama jõudsin olin läbimärg omadega. Olin ennast hommikul soojalt riidesse pakkinud, ikkagi põhjamaale minek ju. Aga kus sa sellega, igalpool ju veel soojakraadid. Higistada on palju saadud. Ära ka võtta ei viitsi. Spaania lennujaamade kontroll on neil ka ikka täiesti mañana värk. Mis mõttes võib lennukisse sisse ainult 1 koti kaasa võtta? Ma võtsin 3. Ja ma ei näind kedagi 1 kotiga. Ja veepudeli unustasin ka kotti, aga seda ei pannud keegi tähele. Ma veel põdesin oma kottide pärast. Hehehee. See ju ikkagi Spaania. Lend frankfurti võis alata. Piloot teatas rõõmsalt, et jõudsime enne graafikut kohale. Ma olin vist ainuke, kes selle üle ei rõõmustanud, sest selle võrra pikenes mu lennujaamas konutamise aeg. Kohale jõudsin enne 1 päeval ja järgmine lend läks 8.55 järgmine hommik. Istumiseks aega jagus):. Esimesed 3,5h veetsin passides oma uut istumiskohta, mille hetkel olid hõivanud 4 töölist kusagilt maalt. Ainuke magus koht lennujaamas, trepi all ja PISTIKUTE juures. Seep see kõige tähtsam. Lõpuks otsustasid töömehed minna lennukile või siis kus iganes. Ma tormasin välgu kiirusel oma uude pessa. Muidugi kui välk sama kiirelt liiguks, kui mina tollel hetkel, siis suudaks isegi tigu selle eest kõrvale põigata):. Aga pesa ma sain endale. Laotasin kohe mati maha, sama, mida ma algset otsustasin kindlalt mitte kaasa võtta. Kotid enda umber ja arvuti lahti. Ainus problem oli vetsus käimisega. Sest kotte ei saa ju omakesti jätta. Ja pesast ei taha neid ära viia,äkki võtab keegi pesa üle. Õnneks saabus mu kõrvale kamp noori. 3 neist jäid pidama. 1 soome tips, kes läks jõuludeks barcelonasse ja 2 hispaania tüüpi, kellel sama tee jalge all. Tüübid õppisid muidu soomes. Hehehee. Sain jutule nendega ja peale seda oli vetsus käimine kindlustatud. Käi palju tahad. Isegi suitsul käisin. Öö jooksul sai palju solitary mängitud. Paar filmi vaadatud. Soovitan dominot vaadata. Ja paar osa sex and the city. Ülejäänd aja sisse mahtus möla ajamine, õlle joomine ja nn magamine. Teistel affidel läks lennuk varem. Sain hommiku rahulikus üksinduses sagivas lennujaamas veeta. Lend riiga oli paras n—s. sest lennuk oli lapsi täis. Ok liialdan, aga neid oli piisavalt palju, et jumala eest ühtegi vaikuse hetke ei tekiks. 3h. olin vapper. Laste isu ära ei kadunud. Mõtlesin isegi, et vaesed emad, mida nemad teha saavad, kõik vahivad tigeda näoga. Maandumine oli naljakas. Nagu oleks salvokelguga mööda kive kihutanud. Esimest korda tekkis tunne, et nii madalalt oleks küll nõme alla kukkuda. Ei kukkund õnneks ja nõmedus jäi kogemata. Siin ma siis istun riia lennujaamas ja olen õnnelik. Hehehehe. Nii õnnelik. Mõteln, et kas peaks minema linna ja sealt bussi peale või ootama siin samas? Dilema missugune. Vist passin siin. On jäänd veel alla 4h passida. See ju kökimöki eelmise öö kõrval. Muidugi bussis saab ka istuda. Jeeeeeeeeeeeeee.
Seina käest tellisin juba endale premiumit külmkappi. Mmmmmmmmmmmmm. Aga ma vist pean vetsu minema. Aju ei tööta ja suitsu tahaks ka. Nii palju siis mahajätmisest.
Ps. Riias päike paistab ja soja 2 kraadi ja mulo n palav. Pakse sokke pole vist mõtet jalga panna???
Hakkan siis algusest peale. Minu reisikihk ajas mind eile, ehk siis 19.12, hommikul kella 6.30st ülesse. Peale piimakohvi ja apelsini jäin õnnetu näoga oma nn teo kodu vaatama. See ei parandanud mu tuju, et pean neid kotte ainult 2 päeva endaga kaasas vedama. Näiteks saame me kindlasti väga lähedasteks, kui me katsume kõik koos ennast pisikesse tualetti pressida jne. Aga selga tuli need ülekilosid sisaldavad kotid vedada. Reis lennujaama kulges viperusteta. Välja arvatud Spaania viimane kingitus mulle, et mul kahju lahkuda ei oleks, ülimalt sitt ilm. Ehk soe ja niiske kliima. Vihma kallas. Selleks ajaks kui lennujaama jõudsin olin läbimärg omadega. Olin ennast hommikul soojalt riidesse pakkinud, ikkagi põhjamaale minek ju. Aga kus sa sellega, igalpool ju veel soojakraadid. Higistada on palju saadud. Ära ka võtta ei viitsi. Spaania lennujaamade kontroll on neil ka ikka täiesti mañana värk. Mis mõttes võib lennukisse sisse ainult 1 koti kaasa võtta? Ma võtsin 3. Ja ma ei näind kedagi 1 kotiga. Ja veepudeli unustasin ka kotti, aga seda ei pannud keegi tähele. Ma veel põdesin oma kottide pärast. Hehehee. See ju ikkagi Spaania. Lend frankfurti võis alata. Piloot teatas rõõmsalt, et jõudsime enne graafikut kohale. Ma olin vist ainuke, kes selle üle ei rõõmustanud, sest selle võrra pikenes mu lennujaamas konutamise aeg. Kohale jõudsin enne 1 päeval ja järgmine lend läks 8.55 järgmine hommik. Istumiseks aega jagus):. Esimesed 3,5h veetsin passides oma uut istumiskohta, mille hetkel olid hõivanud 4 töölist kusagilt maalt. Ainuke magus koht lennujaamas, trepi all ja PISTIKUTE juures. Seep see kõige tähtsam. Lõpuks otsustasid töömehed minna lennukile või siis kus iganes. Ma tormasin välgu kiirusel oma uude pessa. Muidugi kui välk sama kiirelt liiguks, kui mina tollel hetkel, siis suudaks isegi tigu selle eest kõrvale põigata):. Aga pesa ma sain endale. Laotasin kohe mati maha, sama, mida ma algset otsustasin kindlalt mitte kaasa võtta. Kotid enda umber ja arvuti lahti. Ainus problem oli vetsus käimisega. Sest kotte ei saa ju omakesti jätta. Ja pesast ei taha neid ära viia,äkki võtab keegi pesa üle. Õnneks saabus mu kõrvale kamp noori. 3 neist jäid pidama. 1 soome tips, kes läks jõuludeks barcelonasse ja 2 hispaania tüüpi, kellel sama tee jalge all. Tüübid õppisid muidu soomes. Hehehee. Sain jutule nendega ja peale seda oli vetsus käimine kindlustatud. Käi palju tahad. Isegi suitsul käisin. Öö jooksul sai palju solitary mängitud. Paar filmi vaadatud. Soovitan dominot vaadata. Ja paar osa sex and the city. Ülejäänd aja sisse mahtus möla ajamine, õlle joomine ja nn magamine. Teistel affidel läks lennuk varem. Sain hommiku rahulikus üksinduses sagivas lennujaamas veeta. Lend riiga oli paras n—s. sest lennuk oli lapsi täis. Ok liialdan, aga neid oli piisavalt palju, et jumala eest ühtegi vaikuse hetke ei tekiks. 3h. olin vapper. Laste isu ära ei kadunud. Mõtlesin isegi, et vaesed emad, mida nemad teha saavad, kõik vahivad tigeda näoga. Maandumine oli naljakas. Nagu oleks salvokelguga mööda kive kihutanud. Esimest korda tekkis tunne, et nii madalalt oleks küll nõme alla kukkuda. Ei kukkund õnneks ja nõmedus jäi kogemata. Siin ma siis istun riia lennujaamas ja olen õnnelik. Hehehehe. Nii õnnelik. Mõteln, et kas peaks minema linna ja sealt bussi peale või ootama siin samas? Dilema missugune. Vist passin siin. On jäänd veel alla 4h passida. See ju kökimöki eelmise öö kõrval. Muidugi bussis saab ka istuda. Jeeeeeeeeeeeeee.
Seina käest tellisin juba endale premiumit külmkappi. Mmmmmmmmmmmmm. Aga ma vist pean vetsu minema. Aju ei tööta ja suitsu tahaks ka. Nii palju siis mahajätmisest.
Ps. Riias päike paistab ja soja 2 kraadi ja mulo n palav. Pakse sokke pole vist mõtet jalga panna???
Subscribe to:
Posts (Atom)
